Tere head eestvedajad ja kaugtööhuvilised!

Ootame Teid Sänna Kultuurimõisasse kaugtöö suvepäevadele 31. juulil - 1. augustil!

Suvepäevade teemaks on kaugtöökeskuste multifunktsionaalsus, kuid juttu tuleb ka paljust muust. Seminari kava on lisatud manusena.

Töisemate tundide ajal on lastele organiseeritud kunstilised ja sportlikud tegevused. Lastega tulijatel palume ette teatada laste arv ja vanus. 

Kaugemalt tulijaile on ööbimine kohapeal ja tasuta. Seminari toidupoolise paneb lauale Chinese Inn.

Osalemis- ja ööbimissoovist palun teatada hiljemalt 25. juuliks.

MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus korraldab:

INFOSEMINARI  

Kaugtöökeskus Lõuna-Eestis kogukonna arengu teenistuses

Toimub Soodoma külakeskuses Kanepimaal

29 mai kell 12.00 -17.00

30 mai kell 11.00 -14.00                            

Laupäev 29. mai

12.00 Seminari avamine, osavõtjate registreerimine

12.20 Osavõtjate tutvustamine

12.45 Filmi näitamine „Jussi ema kaugtöö“

13.00 Kaugtöö - küla arengu mootor – Kadri Seeder – Eesti Kaugtöö Ühing

13.30 Kaugtöö vallavanema pilgu läbi – Vahur Jaakma – Puhja vallavanem

14.00 Uutmoodi maailm ja töökorraldus – Enn Ruusmaa – Kanepi Kommunikatsioonikeskus

14.30 Vaheaeg

15.00 Loomemajanduse ja kaugtöö abielu – Hendrik Noor – Sänna Kultuurimõis

15.30 Internet kogukonna tööriistana – Veljo Haamer wifi.ee

16.00 Kaugtöökogemused Hollandist ja Hebriidi saartelt

16.30 Vaba kõnepult

20.00 Filmiõhtu Soodoma Külakeskuses

MTÜ Ident esitleb:

„Kanepi vägi“ - Kanepi kihelkonna veskilugu Filmi on rahastanud PRIA LEADER meetmest MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu

„Kurbne lugu“ - Venemaa setude kurblugu

„Päev pärast sõda“ - Lahing pronkssõduri pärast Tallinnas

Pühapäev 30. mai

11.00 Töötoad: Urvaste kaugtöökeskus Urvaste seltsimajas

Kaimi kaugtöökeskus Kaimi seltsimajas

Kanepi kaugtöökeskus

Sänna kaugtöökeskus Sänna kultuurimõisas

12.15 - Töötubade esitlused

13.30 - Seminari kokkuvõtete tegemine

14.00 – Seminari lõpetamine, ärasõit

Infoseminaril osaleb Lõuna-Eesti Ajutarvitajate Selts

Info ja registreerimine:

Enn Ruusmaa

GSM 5036304

Reedel 7. mail 2010 esines Enn Ruusmaa Urvastes kogukondade infopäeval "Küla - uuenduste pakkuja, lahenduste leidja" ettekandega kaugtöö kasulikkusest maapiirkonnas.

Kaugtöö hoiab vaimu virge

Rein Raudvere
06. mai 2010 00:00 Maaleht

Foto: Raivo Tasso

Eestisse on loomisel kümmekond kaugtöökeskust, mis võimaldavad ka maainimestel paremini kodus töötada ja muu maailmaga ühendust pidada.

Suures rahvusvahelises hulgifirmas viimased 12 aastat pearaamatupidajana töötanud Carrie Liibeon kaotas oma töö Tallinnas ja tuli tänavu veebruaris elama Kanepi valda Koigeri külla.

Võhandu jõe ääres paikneva Jõekääru talu oli pere ostnud juba ligemale kümne aasta eest, sest nad ihkasid maakodu ja just Lõuna-Eestisse.

“Mees kolis siia juba viie aasta eest, mina tulin nüüd järele, ei tahtnud enam üksi Tallinnas olla,” selgitab ta. Abikaasa Peep Kamarik on poiste tööõpetuse õpetaja nii Antslas kui Kanepis.

Carrie Liibeonil ei lähe aga meelest see tüütu elu, mil ta igal reede õhtul sõitis mööda Tallinna–Tartu maanteed kodu poole ja siis pühapäeva õhtul sunnitult pealinna tagasi.

“Tahtsin ennast proovile panna, kas Kagu-Eestis on võimalik ellu jääda,” ütleb ta tööst suures firmas ja Tallinna elust loobumise kohta.

Oma Jõekääru tallu kolme kuu eest püsivalt elama tulles ei teadnud ta veel, et Kanepisse on rajamisel kaugtöökeskus. Seda kuuldes lõid aga naisel silmad särama. “See on nagu minu jaoks loodud – elada kodus ja sõita mõni kilomeeter eemale kaugtöökeskusesse tööd tegema.”

Raamatupidamisteenust osutatakse teisteski riikides kaugtöökeskustes ja 25 aastat raamatupidamisega tegelnud Carrie Liibeon saaks nii oma oskusigi maakohas rakendada.

Seni aga, kuni kaugtöökeskus Kanepis veel valmis ei ole, on ta valmis igati selle rajamisele kaasa aitama.

Eks praegugi teevad paljud linnast maale elama läinud inimesed oma kodus arvuti ja telefoni abil tööd, samas kui nende tööandjad asuvad linnas või isegi välismaal.

“Üksinda kodus töötades võib vaim pikapeale kinni joosta, vaja on ka vahetumat suhtlemist,” räägib Kanepi vallavalitsuse arendusnõunik Enn Ruusmaa, kes ongi Kanepisse kaugtöökeskuse rajamise oma südameasjaks võtnud.

Müü moosi telesilla kaudu

Kodus töötamist takistab tema sõnul aga paljudes kohtades ka see, et igasse kodusse ei jõua kunagi kõrgel tasemel Interneti-ühendus. “Iga kodu ei jõua endale muretseda ka kalleid printereid ja muud kaasaegset tehnikat, mida läheb vaja ehk üsna harva,” räägib Ruusmaa.

Nii on lausa taeva kingitus, et Hollandi, Ungari ja mitme teisegi riigi eeskujul on ka Eestisse sündimas kaugtöökeskused, kus selleks sisustatud ruumides saab oma tööd teha kas iga päev või ka harvem. Kus saab ruumi või töölauda rentida ja mis on alternatiiviks kodus töötamisele, pakkudes lisaks kaasaegsele töökeskkonnale ka mitmeid teenuseid.

Olgu selleks siis IT-tugi, printimise, paljundamise, skaneerimise või videokonverentsi teenus, samuti sertifitseeritud töökeskkond (infoturve jms).

“Maaettevõtja võib seal telesilla kaudu kas või oma moosi messil tutvustada ja küsimustele vastata ilma pikka linnasõitu ette võtmata,” näitlikustab Ruusmaa.

Samuti Kanepi valla mees Vaidu Vidil tuli Tartust maale elama 24 aasta eest ning on kaugtööna dokumentaalfilme ja videosalvestusi teinud siiani oma kodus.

Ta leiab, et kui Kanepis oleks ruumid, kus kaugtööks võimalused loodud, kasutaks temagi seda. “Ainult kodus töötamine ei ole päris õige asi, vahel on vaja ka kellegagi mõtteid vahetada ja niisamagi lobiseda.”

Samuti teab Vidil mitut loomeinimest, kel ümbruskonnas suvekodud või kes tuleksid meelsasti isakoju elama, kui lähedal saaks kutsetööd teha.

“See aitaks siin inimesi kinni hoida ja ehk juurdegi tuua,” märgib Vidil, kes aitab Ruusmaal kaugtöökeskuse ideeseemet külvata.

Külv vajab viljakat pinnast

Samas pole külvamine lihtne, sest iga uus asi vajab selgitamist, milleks seda vaja on. Kaugtöö ei aita ju puid riita laduda või metsa lõigata.

Aga see võib olla müügitöö, raamatupidamine, disain, programmeerimine, andmebaaside haldus, diagnostika, suhtekorraldus, telefoniteenindus, Interneti-turundus.

“Kui suudaks rahvast nii kaugele aidata, et tekiks algatusrühm, kes kaugtöökeskuse käivitaks, oleks meie ülesanne täidetud,” arutleb Ruusmaa, lisades, et see poleks lahendus, kui nad teevad kaugtöökeskuse valmis, kuid keegi seal ei käi.

Ruusmaa arvates võiks kaugtöökeskus väga edukalt täita ka kogukonna- või külakeskuse rolli, mis aitaks seda palju hõlpsamalt ka majandada.

Kanepisse kaugtöökeskuse rajamiseks ollakse partnerid kaugtööühingu juhitud projektis “Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine”.

Projekti raames käivitatakse viis piloot-kaugtöökeskust ja luuakse eeldused kümne kaugtöökeskuse tekkeks, viiakse läbi koolitusi ja suur rõhk on teavitustööl.

Projekti kestus on 3 aastat (2009–2011), maksumus ligi 9,8 miljonit krooni ja seda aitab rahastada Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lahemaa kaugtöökeskuse juhatuse liige Rando Allmägi usub, et neid, kel oleks võimalik ning ka huvi teha tööd kaugtöökeskuses, selle asemel et iga päev Tallinna vahet sõita, on päris palju.

Eesti Kaugtöö Ühingu arendusprojektide juht Kadri Seeder, kes samuti kuulub Lahemaa kaugtöökeskuse juhatusse, ütleb, et kaugtöökeskuse mõttega kaasa tulijaid tekib nagu seeni pärast vihma. Kes tunnevad, et see on professionaalne töökeskkond kodu lähedal.

Kaugtöökeskused

Mis on kaugtöökeskused?

Kaugtöökeskused on kohad, kus saab töötada oma elukoha lähedal, samas kui tööandja asub mõnes teises piirkonnas või linnas. Või hoopis teises riigis.

Loomisel olevaid kaugtöökeskusi
- Laulasmaa – maja olemas ja sisustatud kuuele töötajale, alustatakse suvel.
- Lahemaa – loomisel korraga mitu keskust. Lisaks Kuusalule veel Kõndu ja Kolgale.
- Abja-Paluoja – ruumid olemas, vajavad sisustamist.
- Narva – ruumid olemas, ootavad sisustamist.
- Urvaste – soov luua külamajast kaugtöökeskus.
- Tihemetsa – kutsekooli ruumidesse.
- Kaugtöökeskused on plaanis rajada veel Kanepisse, Tõrvasse, Paidesse, Otepääle, Märjamaale.

Allikas: Kadri Seeder, Eesti Kaugtöö Ühing

Lugemissoovitus: Charles Handy raamat - Elevant ja kirp. Tagasivaade tulevikku. - on väga hea raamat. Kaugtöötaja piibel. Igamees peaks seda arvuti kõrval hoidma ja ikka ja jälle lugema. Elukäsitlemise aabits.

  Palju on polemiseeritud kaugtööalastes seminarides selle üle, kas kaugtöökeskus üleüldse vajalik on. Väidetakse, et kodukontor rahuldab kaugtöötajad täielikult.

   Jeffrey J. Fox oma raamatus ”Väikeettevõttega ratsa rikkaks” toob lagedale ”üllatavad reeglid, mida iga väikefirma omanik peaks teadma”. Väikefirma omanikud – neid võib kaudselt samastada Seth Godini ”kirpudega” raamatust ”Elevant ja kirp. Tagasivaade tulevikku.” Et mõista täielikult võrdluse tagamaad, tuleb, mõistagi, mõlemad raamatud läbi lugeda. ”Kirp” on oma olemuselt ja elufilosoofialt klassikaline kaugtöötarvitaja.

   Kaugtöökeskuse eelised kodukontori ees toob Fox välja nii:  ”Kui sa pole just üksik ega ela üksi, pole kodukontor kuigi tõhus. Ja isegi siis, kui sa oled üksik, tähendah kodukontor võistlemist teleri. külmiku, aknas avaneva vaate ja lemmik-loomadega. Kui sa ka ei ela üksi, aga päeval on kõik kodust läinud, tähendab kodukontor raud­kindlat enesedistsipliini, et mitte vastata kodutelefoni kõnedele, et mitte avada ust uksekella helina peale, et mitte lugeda kodust posti, et mitte minna oma lemmikloomaga ringi luusima.

     Kui sul on kontor kodus ja su abikaasa või lapsed või kes iganes on samuti päeval kodus, on su päev mokas. Sa võid oma kontori heli­kindlaks muuta, ukse lukku panna, sa võid oma trepi külge siduda raevuka valvekoera. aga ikka leidub keegi, kes kuidagi suudab sind segada. Kõigil on sinu jaoks alati miljon ülesannet, majapidamistööd ja küsimust. See ei ole ju mingi taktitus, kui kolmeaastane palub sul kinni õmmelda oma rebenenud mängukaru. Temal on oma priori­teedid ja need käivad sinu omadest üle. Sa oled kättesaadav ja keegi kindlasti kasutab seda ära.

   Sa ei saa oma kodukontorisse kliente tuua. Sa ei saa kodukontoris vestelda kellegagi silmast silma. Sa ei saa kodukontoris vastu võtta oma tarnijaid või teiste firmade esindajaid. Sa pead nendega kohtuma kusagil mujal, aga see nõuab raha ja aega.

   Niipea, kui see on võimalik endale lubada kontorit väljaspool kodu, tee seda! Tõelisesse kontorisse minek tähendab, et paned endale hommikuks kella helisema, teed hommiku-võimlemist, paned end viisakalt riidesse - ja lähed tööle. See on distsipliin. Kodukontori puhul veeretad sa end voodist välja ja lösutad arvuti ees pidzaamas. (Üks­kõikne suhtumine oma välimuss ja harjumustesse toob kaasa üks­kõikse suhtumise kogu töösse.) Kontor väljaspool kodu ei pea tähen­dama luksust. Lihtsast ja elementaarsest kontorist on küll. Alustuseks käib legendaarseks saanud autokuur küll. Ka kunagise hiilguse kaota­nud lagunev ehitis kusagil kehvas linnajaos kõlbab.

   Kontor väljaspool kodu vabastab ruumi sinu majas või korteris. Mis on eriti tähtis neile, kel on kodus väikesed lapsed või kelle kodu ongi väga väike. Või mõlemile. Rohkem ruumi, vähem stressi. Ja väiksem stress tähendab omakorda jälle seda, et kasutad oma elu tõhusamalt.”

   Kui me ülaltoodud tekstis kasutame mõiste ”kontor”  asemel ”kaugtöökeskus”, siis öeldu mõte ei muutu, küll aga joonistuvad värvikalt välja kaugtöökeskuse eelised kodukontori ees.